Bagay-la kay cho ba yo toubannman !

Rubrique

     Adan mwa novanm-tala ni dé bidim pwosé kay woulé nan Tribinal Pari a ek lé dé-a ka konsèné Neg Matinik.

     Primié-a sé ta an avoka yo ka kriyé Alex Ursulet ki an jenn fanm ki té estajiè adan kabiné'y, an ti fanm blan, ka akizé'y di an zafè anviolé. Silon sa manzel ka di, misié té fouré dwet-li adan koukoun-li pliziè fwa pa fos. Nou za fè dives artik asou sa ek mi anvwala dènié-a :   

 

     https://fondaskreyol.org/article/proces-alex-ursulet-avft-association-europeenne-contre-violences-faites-au-femmes-au

 

    Dézienm pwosé-a, sé twa met-a-manyok politik PPM ki ké paret douvan sé jij-la : Serge Letchimy, Didier Laguerre ek Yvon Pacquit. Lajistis ka akizé yo davwè yo té ba primié-a, kidonk S. Letchimy, an lajan laritret ki ilégal. Silon sa nou konpwann sé ki lè i té éli dépité, i té ladjé travay-li adan lanméri Fodfwans lan ek lè i pa té dépité ankò, menm lanméri-a té viré-entégré'y adan personel-li. Nan menm lè-a, lanméri Fodfwans té mété doubout an zafè laritret antisipé pou moun ki lé, an manniè pou anmwennzi (diminié) kantité moun i ka anployé. Nou tout la sav ki toujou té ni twop anployé minisipal ka djoubaké adan vil-tala pa rapot a popilasion'y. Sé an politik Emé Sézè té inogiré, adan sé lanné 1960 la, pou sa ba moun ki té ka sanfui di sé lakanpay-la (palakoz lizin kann ki té ka fèmen) an dépri. Sé té an politik ki té donan (jénéré) toubannman pis sa pèmet anchay papa-yich ek manman-yich pa anni chalviré adan lanmizè nwè.

    Men, lanné apré lanné, politik-tala tounen an manniè malpwop : sé té pou rikrité moun ki té kay voté ba PPM. Epi pres 3.000 anployé lanméri Fodfwans té anni vini an rézèvwa élektoral ba PPM. Kontel lè an moun té trapé an ti pos lanméri tout fanmi'y li té ka voté ba PPM. An kalté model sistenm kon sa té oblijé pwan chimen-kochi a an moman ek sé préférans ki té ka woulé andidan-an. Zafè laritret ilégal Letchimy ka sanm konsidiré sé yonn adan sé préférans-tala.

    Antouléka, ki pwosé Alex Ursulet a ki ta sé twa met-a-manyok PPM la, pa an bagay ki bon ba Matinik pies toubannman. 

Connexion utilisateur

Commentaires récents

  • Guadeloupe, Guyane, Haïti, Martinique : ouvrages de Sciences Naturelles, médecine, pharmacopée, agronomie, météorologie, vulcanologie et écologie

    @Lidé bonjour. Je comprends...

    Frédéric C.

    24/02/2026 - 15:25

    ...votre souci. Mais parfois il est difficile de se procurer certains ouvrages. Lire la suite

  • Le Niger et l'Algérie main dans la main

    yug-hitler dans ces oeuvres!!!!!!!!!!!!!

    @Lidé

    24/02/2026 - 11:30

    Menteur, de mauvaise foi!
    Pour Thiaroye, vous aves des sources?
    Lire la suite

  • Guadeloupe, Guyane, Haïti, Martinique : ouvrages de Sciences Naturelles, médecine, pharmacopée, agronomie, météorologie, vulcanologie et écologie

    Où les trouver?

    @Lidé

    24/02/2026 - 11:04

    Vous dites ques certains de ces ouvrages sont introuvables, mais sont-ils dans des catalogues d'é Lire la suite

  • Carnaval : le Danmyé de la discorde

    NON, C'EST JUSTE LE...

    Albè

    24/02/2026 - 07:03

    ...résultat du "génocide par substitution" dont parlait Césaire. Lire la suite

  • Le Niger et l'Algérie main dans la main

    Bon admettons , vous avez raison qq part....

    yug

    22/02/2026 - 19:53

    De Gaulle a couvert des saloperies OK !!! Lire la suite