Jòdi ni bannann é Odjis pa djè anvi alé an travay bétjé-a. Lot jou matant Ildèvè di Odjis « Sé pa lè ou fen pou alé chaché travay ». Sa vré Odjis té ké simié kontinié djobé, kidonk travay lè li lé, an gou’y pou i mandé sa i bizwen.
Mé an vérité, misié toujou chonjé an ti-pawol gangann-li té ka di :
Ni anlo moun ka di Odjis sé an fenyan, lanmen’y plen plim. Mé sa vré misié toujou fè kon « Neg ka chaché travay épi an fizi pou i tjwé’y ». Odjis simié di :
Menmsi lotjou madanm li di’y :
Odjis rété bik an bon ti-moman ek i i koumansé katjilé sa an tonton’y té di’y pa ni lontan :
Tout lo pawol-tala mété kabech-li dan an sel chalè, pli cho lè i pran pasé dis fé. Misié rété ka katjilé lontan, i mantjé monté Kolson, mé an pawol paren’y té di’y lasimenn pasé, vini mété’y pres dekdek :
Misié bien kabéché ek i mandé kò’y :
Es lè nou ka di man ka alé an travay bétjé-a, es sé pa an manniè pou di yo ka fòsé moun travay dépi an tan lestravay.
Asiparé komkidiré travay ni rasin adan an mo kon « Tripalium » ki té lé di an fransé « instrument de torture », kidonk an bagay pou fè moun wouklé anba soufrans. Asiré lè nou sav gangann nou té anba jouk lestravay, apardi lè yo ka alé an dégra-yo. A moman-tala yo ni an aktivité pou kò-yo, fanmiy-yo. A lè-tala, kalté model travay-ala dan lakiltiv ka rann moun an fiè ek djok.
Adan tout lo pawol fol masibol-tala, Odjis sav « Ou pa ka travay an farin-frans pou lanmen’w sòti nwè »
Antouléka, asiré dèmen Odjis ké alé ralé latjé lion-an, pas si i pa travay, i pa manjé. Kivédi fok i alé o jouk pou djoubak.
Jid
En tant qu'ancien flic Uncle Tom dévoué au colonialisme, nul ne doute que tu t'y connais en "puni Lire la suite
...les occupants de ces bateaux étaient des Antillais ? Lire la suite
...qu'ils tous archivés à la Bibliothèque Schoelcher et aux Archives territoriales ! Lire la suite
Ce personnage valide et en bonne santé (pas mentale mais ça c'est un autre problème ) promet main Lire la suite
...la vie est chère .
Evidemment .
...sé sèlman yonndé moun ki kay konpwann, pas* majorité sé moun-la ki sòti Matinik, Lagwadloup, G Lire la suite
...sé sèlman yonndé moun ki kay konpwann, pas* majorité sé moun-la ki sòti Matinik, Lagwadloup, G Lire la suite
Mais, y avait - il vraiment 1000 bateaux en même temps sur l'eau? Lire la suite
Des souvenirs qui remontent....On essayait de ne rater aucun numéro. Lire la suite
Tout comme les Iraniens ,il y a eu déjà par le passé des victimes illustres du racisme
Lire la suite