Nenpot ki Matinitjé ki ni an tizizing konprinézon (jugeotte) adan tet-kalbas li (caboche) blijé pozé kò'y keksion-tala lè i ka wè bankoulélé-a ki ka woulé adan péyi'y la dépi yonndé tan.
Dabò-pou-yonn, fok nou tout-la, kisiswa larel (positionnement) politik li, kisiswa plas-la i ni a adan sosiété-nou an, kisiswa bondié-a i ka kwè adan'y lan, kisiswa koulè lapo'y pé pa rété san i katjilé asou sa. Ki sa nou fè pou nou rivé adan manjé-kochon-tala ? Ki sa nou pa fè oben nou pa érisi (réussir) fè ? Davwè (parce que) sa pa posib nou kontinié kon sa toulong, sa pa posib nou asepté oben sipòté ki dé sèten moun ki ka prétann riprézanté pep-la ka anni fè gou épi lidé-yo. Ka minasé moun, ka jouré manman moun, san ki yo ni pies solision sérié ba Matinik.
Mandé ki pri manjé menm pri Matinik ek an Fwans sé an rèvandikasion ki timanmay ek ki asimilasionis adan menm balan-an. I enposib davwè ni pres 8.000 tjilomet ka séparé nou di "Manman la Fwans".I asimilasionis davwè ni etsétéra Matinitjé ka goumen dépi nanni-nannan pou rivé kaskod (rompre) épi kolonializ fwansé a. Goumen-tala koumansé dépi ranboulzay (révolution) li-Sid la nan lanné 1870 la, i kontinié épi bon enpé lagrev adan sé bitasion kann lan ek bannann lan, épi l'OJAM an 1958, épi Désanm 1959, épi bidim lagrev sé travayè bannann lan nan li-Nò an 1974, épi lagrev Févriyé 2009 la ki diré pasé yon mwa kisasayésa (etc...).
Nou pé pa anni voltijé tou sa an razié ek asepté ki yonndé moun ki sòti lot bò dlo anni débatjé Matinik pou di nou ki sa pou nou fè. Sé moun-tala ka fè wol konsidiré sé yo primié ki ka goumen kont Bétjé, konsidiré parti politik, sendika, grangrek (intellectuel), artis kisasayésa... pa té janmen fè an tjou-patat. Sé moun-tala ka pwan kò-yo pou dé Sovè, dé Jézikri nwè toubannman ek nou la, djol-nou ka koulé kon an bann ababa, ek nou pa ka réyayi. Nou pa ka fè ayen ek nou pa di an sel ti mòso pawol. MI WONT BA NOU !
Chak jou ki fè tan pasé nou ka désann pli nan fondok zatrap-la (piège) éti Lwa Départèmantalizasion/Asimilasion 1946 anni fèmen nou adan'y lan. Dayè, sa sé Jézikri nwè a ka mandé sé ki nou vini pli Fwansé ki nou za yé a. Ki lavi-nou vini an kalté dékalkomanni di lavi an Fwans. Sé an larel-lidé (idéologie) asimilasionis ki la ! I pli asimilasionis ankò ki tala ki té ka woulé nan sé lanné 1950-70 la, ta Emile Maurice, Sablé, Valcin oben Michel Renard. Es nou ké rété bra balan kon dé tèbè ka gadé moun ki sòti adan lawonn-lavil (banlieue) la Fwans enpozé nou an dézienm model asimilasionis ?
Si nou pa ka soukwé kò-nou, si dé sèten adan nou ka kontinié soutienn yo, ka ba yo balan pa dèyè, enben, sav ki Matinik ké fini bat ! Péyi-nou an pres a lagonni, i ké bon pou anni téré toubannman.
Suite à ce brillant article ,il apparait que le racisme anti-blancs est un phénomène ancien s'éta Lire la suite
En tant qu'ancien flic Uncle Tom dévoué au colonialisme, nul ne doute que tu t'y connais en "puni Lire la suite
...les occupants de ces bateaux étaient des Antillais ? Lire la suite
...qu'ils tous archivés à la Bibliothèque Schoelcher et aux Archives territoriales ! Lire la suite
Ce personnage valide et en bonne santé (pas mentale mais ça c'est un autre problème ) promet main Lire la suite
...la vie est chère .
Evidemment .
...sé sèlman yonndé moun ki kay konpwann, pas* majorité sé moun-la ki sòti Matinik, Lagwadloup, G Lire la suite
...sé sèlman yonndé moun ki kay konpwann, pas* majorité sé moun-la ki sòti Matinik, Lagwadloup, G Lire la suite
Mais, y avait - il vraiment 1000 bateaux en même temps sur l'eau? Lire la suite
Des souvenirs qui remontent....On essayait de ne rater aucun numéro. Lire la suite