Moun Matinik pa djè sav sav oben pa djè rété anlè sa men, adan dènié pléniè-a ki fini fet la, la-CTM voté an lanmonné pou sa ba lang kréyol la an pal : 90.000 éwo.
Nè (peut-être) sa pé paret an bidim lajan men, si nou ka fè an siparézon (comparaison) épi dot sektè ka risivwè sibvansion, sé an ti zizing lanmonné ki la. Men, annou pa kalé djol-nou pou ayen davwè sé primié fwa adan listwè Matinik an kolektivité ka voté an bagay ba sa moun-lontan té enmen kriyé "zépon natirel nou". Dépi 1848 kivédi dépi lestravay touvé i aboli, sé politisien-nou an toujou ba kréyol méprizasion ! Ba yo, sé pa té an lang ki té la men an patwa ek patwa-tala ké ka opozé manmay-lékol apwann "bon fwansé"-a.
Kidonk, pou an fwa yo ka rikonnet valè lang-nou an, pou an fwa yo ka désidé mété lajan déwò pou sa pèmet li vansé ek pwan balan, nou pé ka vréyé pies kout kracha anlè sa.
Dotan plis, ki lè sé té Gran Sanblé ki té ka gidonnen (diriger) la-CTM, adan pwogram-la i té soumet sé élektè-a an désanm 2015, té ni pwojé kréasion an "Enstiti Lang ek Kilti Kréyol", bagay ki pa janmen fet pannan 5 lanné. Pou fè moun konpwann yo té fè an ti kéchoy kanmen, yon lanné avan mandati-a té bout, yo té kréyé vitman-présé an "Direction de la langue créole", men yo té mété an sel moun ka djoubaké (travailler) adan'y. Sé sa zot ka li a: 1 sel administratif. Si sé pa té pwan Matinitjé pou an bann tèbè, nou pa sav sé ki sa.
Atjelman, mi ni 90.000 éwo lajan piblik ki anlè tab-la ! Ki manniè la-CTM kay sèvi épi lajan-tala ? Asiparé, ké ni "appel à projets" kivédi moun ké andwa pwopozé bagay konkré pou fè kréyol ay pli douvan. Poblenm-la sé : kiles moun ? Nou tout-la za konnet ki manniè sé politisien matinitjé a ni labitid woulé : yo toujou ké favorizé konpè-yo. Sa tris mé sé kon sa sa yé ek sa pres enposib goumen kont vakabonnajri-tala pis sé menm-bet-menm-pwel adan tout sektè. Ki espow, ki kilti, ki asosiyasion, ki lapech, ki agrikilti kisasayésa...(etc...), lè zot wè pliziè pwojé ka fè tan rivé adan an kolektivité, sé pa pies dot ki tala éti sé moun-lan ki konpè épi sé met-a-manyok (dirigeant) kolektivité-a yo ké chwézi.
An plis, nou za ki sav lanmanniè bagay-la kay dékaté (se développer) : tout kalté model moun ki pa espésialis an lengistik, ki pa konnet an tjou-patat adan kréyol, ki pibliyé yon sel vié ti liv 24 paj an kréyol oben tjek CD kouyon, ké kouri-vini pou sa pwopozé tout kalté model pwojé. Asiré-pa-pété, sé dirigonflis-tala (opportuniste) ké trapé ta yo adan sé 90.000 éwo-a ek sé pa pies bagay ki sérié yo ké fè ba lang-nou an.
Kifè, annou rété véyatif (vigilant) bon véyatif !
Mèsi, man pa te okouran le dènye pawòl. Sa te pou rive jik la.
Lire la suite
Quoique.
Menm si yo pa li Fondas Kreyol, yo pa kouyon. Ki mannyè yo ka di:
Lire la suite
Man pa kwè ni anlo moun ka li FONDAS KREYOL. Arété rakonté KOUYONNAD ! Lire la suite
Pourquoi le mot "présumé" du titre est-il entre guillemets ? Lire la suite
Pétet pas yo vini malen, afòs li Fondas Kreyol lanne passe.
Lire la suite
Tu mériterais qu'on t'arrache ta gueule d'Oncle Tom et de négro aliéné. Lire la suite
Exactement le même phénomène que je décrivais il ya qq commentaires de celà: par peur dêtre trait Lire la suite
...ce général noir saoudien a fait COMMENT pour naitre puisque ses parents étaient tous castrés ? Lire la suite
Bilal ,le premier muezzin de l'histoire était un Nègre ESCLAVE ,notons-le ,au 7ème siècle donc pr Lire la suite
...Bilal ?
Lire la suite