Moun Matinik pa djè sav sav oben pa djè rété anlè sa men, adan dènié pléniè-a ki fini fet la, la-CTM voté an lanmonné pou sa ba lang kréyol la an pal : 90.000 éwo.
Nè (peut-être) sa pé paret an bidim lajan men, si nou ka fè an siparézon (comparaison) épi dot sektè ka risivwè sibvansion, sé an ti zizing lanmonné ki la. Men, annou pa kalé djol-nou pou ayen davwè sé primié fwa adan listwè Matinik an kolektivité ka voté an bagay ba sa moun-lontan té enmen kriyé "zépon natirel nou". Dépi 1848 kivédi dépi lestravay touvé i aboli, sé politisien-nou an toujou ba kréyol méprizasion ! Ba yo, sé pa té an lang ki té la men an patwa ek patwa-tala ké ka opozé manmay-lékol apwann "bon fwansé"-a.
Kidonk, pou an fwa yo ka rikonnet valè lang-nou an, pou an fwa yo ka désidé mété lajan déwò pou sa pèmet li vansé ek pwan balan, nou pé ka vréyé pies kout kracha anlè sa.
Dotan plis, ki lè sé té Gran Sanblé ki té ka gidonnen (diriger) la-CTM, adan pwogram-la i té soumet sé élektè-a an désanm 2015, té ni pwojé kréasion an "Enstiti Lang ek Kilti Kréyol", bagay ki pa janmen fet pannan 5 lanné. Pou fè moun konpwann yo té fè an ti kéchoy kanmen, yon lanné avan mandati-a té bout, yo té kréyé vitman-présé an "Direction de la langue créole", men yo té mété an sel moun ka djoubaké (travailler) adan'y. Sé sa zot ka li a: 1 sel administratif. Si sé pa té pwan Matinitjé pou an bann tèbè, nou pa sav sé ki sa.
Atjelman, mi ni 90.000 éwo lajan piblik ki anlè tab-la ! Ki manniè la-CTM kay sèvi épi lajan-tala ? Asiparé, ké ni "appel à projets" kivédi moun ké andwa pwopozé bagay konkré pou fè kréyol ay pli douvan. Poblenm-la sé : kiles moun ? Nou tout-la za konnet ki manniè sé politisien matinitjé a ni labitid woulé : yo toujou ké favorizé konpè-yo. Sa tris mé sé kon sa sa yé ek sa pres enposib goumen kont vakabonnajri-tala pis sé menm-bet-menm-pwel adan tout sektè. Ki espow, ki kilti, ki asosiyasion, ki lapech, ki agrikilti kisasayésa...(etc...), lè zot wè pliziè pwojé ka fè tan rivé adan an kolektivité, sé pa pies dot ki tala éti sé moun-lan ki konpè épi sé met-a-manyok (dirigeant) kolektivité-a yo ké chwézi.
An plis, nou za ki sav lanmanniè bagay-la kay dékaté (se développer) : tout kalté model moun ki pa espésialis an lengistik, ki pa konnet an tjou-patat adan kréyol, ki pibliyé yon sel vié ti liv 24 paj an kréyol oben tjek CD kouyon, ké kouri-vini pou sa pwopozé tout kalté model pwojé. Asiré-pa-pété, sé dirigonflis-tala (opportuniste) ké trapé ta yo adan sé 90.000 éwo-a ek sé pa pies bagay ki sérié yo ké fè ba lang-nou an.
Kifè, annou rété véyatif (vigilant) bon véyatif !
La Chine ne peut pas accueillir toute la misère du monde puisqu'elle n'a pas génocidé les Amérind Lire la suite
La France ne peut pas accueillir toute la misère du monde. Lire la suite
...de langues africaines ? Pourquoi valoriser le français et l'arabe ?
Lire la suiteCette décision des autorités tchadiennes est parfaiement légitime et je l'approuve totalement.
Lire la suiteYug est tellement malhonnête qu'il feint de ne pas savoir que l'Europe et l'Occident détiennent l Lire la suite
"Nouveau Voyage aux Isles de l'Amérique" (4 tomes). Lire la suite
L'holocauste n'est pas un crime contre l'humanité , mais un crime européen contre l'Humanité.
Lire la suite
Pourriez vous me préciser les circonstances de l'emploi de ce supplice .Par qui (nom du ou des ma Lire la suite
Il vaut mieux avoir été castré que de subir le supplice du tonneau infligé aux esclaves rebelles Lire la suite