...ka mò fen adan ti péyi Matinik-nou an !!!
Sé sa nou pé li toulong dépi yonndé tan asou lé rézo sosio ek nan bouch sé moun-la ki ka mennen Mouvman sé Alignè Pri-a asou La-Métwopol. Sa ki dwol la sé ki kantité moun ka mò chak jou adan ti péyi-nou an pa chanjé dépi etsétéra lanné. Kidonk si té ni moun ka mò fen vréman atè Matinik, nonb moun-mò té ké anni déblozé (exploser/to explode).
Ki ni Matinitjé ka pwan bon fè, ka sibi pri machandiz ki two wo, ki pa ka érisi trapé an travay, ki ka viv adan kay ki pres ka sanm pak kochon, sa vré. Ki ni dé sèten fanmi éti sé yon sel ripa yo blijé fè chak jou davwè (parce que/because) yo pa ni sifizanman lajan pou ay adan sipèmarché sé Bétjé-a, sa toutafetman vré. Men, ki ni moun ki pa ni ayen pou manjé, ayen menm !, sé ensilté pep ka mò fen kon sa ki ka viv atè Soudan, Etiopi oben Gaza.
"Pwan fè" ek "mò fen", sé pa menm bagay-la pies toubannman !
An gran matjè (écrivain/writer) fwansé, Albert Camus, té di an bel ti fraz pa rapot a sa :
"Nonmen réyalité-a mal sé mété plis malè ankò asou latè".
Kifè, sé moun-lan ki la jakoté (répéter/to repeat) dépi yonndé tan ki "Moun Matinik ka mò fen" té ké dwet katjilé titak asou fraz-tala. Fok pa yo di nou ki sé an Fwansé ki matjé'y pis sa yo lé sé ni menm bagay ki pep fwansé a, sé viv ekzaktiman kon pep fwansé a.
Sa pa vré ki moun ka "mò fen" Matinik ! Yo ka pwan fè, bon fè délè.
Sé pa menm bagay-la...
Qui pendant 3 siècles ont déporté nos ancêtres depuis l'Afrique jusqu'aux Amériques où ils ont é Lire la suite
Je pense que les lecteurs habituels de Fondas qui sont des gens avisés, ont parfaitement compris Lire la suite
Cet article fait songer à une moquerie égyptienne très en vogue lorsqu'Obama fut élu président de Lire la suite
S'il s'était montré un peu plus critique dès le début envers Israel cet Etat génocidaire, voi Lire la suite
La popularité de Césaire en Mque et notamment à Fort-de-France tient beaucoup aux éléments évoqué Lire la suite