Kon tout moun sav, sé gras a GEREC (Groupe d'Etudes et de Recherches en Espace Créole), ki défen Jean BERNABE mété doubout adan Linivèsité-nou an, si zot wè kréyol matjé pwan balan.
Nou ka bien di : "kréyol matjé". Davwè sa lékol ek, pli ta, linivèsité ka apwann jenn moun, sé dabò-pou-yonn matjé, sé pa palé. Ni milion ek milion timanmay asou latè ki, malérezman, pa ni chans ay lékol davwè swa péyi-yo two pov swa paran-yo madjendjen, men sa pa ka opozé yo palé. Ou pa bizwen ay lékol pou apwann palé lang-ou !
Tout moun atè Matinik ek Gwadloup poko bien konpwann sa. Ni dé sèten ka di'w kon sa : "Man za sa palé kréyol ! Man pa bizwen pon ti-boujwa, pies titjap, apwann mwen palé'y". Sa pou réponn sé moun-tala, sé : "Pèsonn pa janmen prétann aprann ou palé kréyol. Sa nou lé, sé montré'w matjé kréyol, bagay/biten ki toutafetman diféran." Kidonk Jean BERNABE ek létjip-li djoubaké pannan pasé 30 lanné pou sa vréyé kréyol matjé douvan ek sé kon sa lang-la érisi rantré linivèsité. Jòdi-jou, asou kanpis Chelchè (Matinik), ni an Lisans ek an Mastè "Etid Kréyol". BERNABE ek GEREC té goumen tou pou blijé gouvelman fwansé kréyé an CAPES ek, apré, an Agrégasion an kréyol, bagay ki fet jòdijou.
Men, ki sa nou ka konstaté ?
Ki anlo adan sé moun-lan ki bénéfisié travay 30 lanné-tala, ki trapé pos linivèsité, l'Espe, lisé, kolej oben lékol primè, ki vini ka anségné kréyol, sanfoutépamal di divini lang-lan. Sel bagay/biten ka antérésé yo sé trapé 40%-yo lè mwa-a bout ek genyen gwo bidim loto, konstwi bel kay ek pati an kwaziè chak lanné. Konmen liv sé moun-tala za pibliyé ? Pres ayen ! Es yo ka matjé kréyol adan jounal, asou sit-web ? Awa ! Sel bagay yo konnet sé matjé dé fraz é dimi asou tablo lékol-yo lè yo ka fè kou'w épi yo fini épi sa lè lè-a rivé. Ek sé kon sa tout kariè-yo ké woulé ! Yo ké pasé 40 lanné ka matjé 2 fraz é dimi ba zélev asou an tablo !!!
Lang kréyol pa bizwen sé initil-tala. Ki yo linivèsité ki yo l'ESPE ki yo lékol sigondè ek primè, sé menm bet menm pwel : an bann pwofitè ka viv anlè do lang kréyol ek ki bien sanfoutépamal si zot wè disparet pwan'w adan sé lanné-a ka vini a.
...je suis moi-même une réincarnation du prophète Mohammed Allore. Lire la suite
Les religions sont souvent (pas toujours : beaucoup de croyants sont sincères) des alibis à un ma Lire la suite
...étaient des fils de pute de Mahométans fanatiques déguisés en adorateurs de chênes centenaires Lire la suite
1)Les deux sus-nommés étaient pédés ,comment ont-ils pu avoir des descendants?
Lire la suite
...et tu ne couillonnes PERSONNE, l'ami ! Lire la suite
...tasse de rhum, fût-ce le rhum Clément. Zut! Je retombe dans le discours "islamo-gauchiste"! Lire la suite
Il, doit être un terroriste "muslim". Un adepte de l'Ayatollah Mamdani...
Lire la suiteDe nos jours, en France, le terme "Gaulois" est utilisé de manière à la fois distanciée et métaph Lire la suite
A) Grosse erreur (encore une... Lire la suite
Frédéric C. vous n'avez rien d'autre à faire que de commenter un article paru en...2022 ?!!! Lire la suite